USA tahab kontrollida ka VPN kasutajate vanust

USA senati kaubanduskomisjon hääletas augusti alguses mitme eelnõu poolt, mis kohustavad veebiettevõtteid alaealiste ligipääsu teenusele takistama. Teiste seas on laste veebiohutuse seadus ja nn SCREEN-seadus, millest esimene seab platvormidele mitmed kohustused, mis võivad panna platvorme sisu tsenseerima, ja teine nõuab vanusekontrolli, mis kaotab tõhusalt anonüümsuse veebis, kirjutab Politico.

Senatis olnud “Laste võrkkestade jõleduste eest kaitsmise seadus” ehk nn SCREEN seaduseelnõu (S. 737, Shielding Children’s Retinas from Egregious Exposure on the Net Act) kohustab veebiteenuseid kontrollima kasutajate vanust enne, kui neil lubatakse näha seksuaalset materjali. Electronic Frontier Foundationi (EFF) sõnutsi sunnib seadus miljoneid internetikasutajaid loobuma anonüümsusest, privaatsusest ja turvalisusest enne, kui nad pääsevad ligi seaduslikule sisule, sh ka muule sisule kui vaid seksuaalne materjal. 

SCREEN-seaduse teeb tähelepanuväärseks veel asjaolu, et selle järgi ei peagi veebilehe sisust suurem osa olema alaealistele kahjulik seksuaalne sisu, vaid seaduse kohaldusalasse kuulub mistahes teenus, kus on kas või üks seksuaalselt eksplitsiitne materjal. Tesisisõnu kohaldub seadus peale täiskasvanute veebilehtede, nagu PornHub või OnlyFans, ka muudele platvormidele, kui neil leidub mingit täiskasvanute sisu. Nii võivad seaduse kohaldusalasse sattuda voogedastusplatvormid, nagu Netflix, ja sotsiaalmeediaplatvormid, näiteks Reddit, Discord või Bluesky. 

Peale selle ei lepi seadus kasutaja kinnitusega, et ta on täiskasvanu. See tähendab, et platvormidele tekib kohustus kontrollida kasutaja vanust meetodiga, mis kontrollib kasutaja tegelikku identiteeti, näiteks isikutunnistuse, näo vanuse hindamise, finantsandmete või kolmandate osapoolte teenuste abil. 

EFF juhib tähelepanu, et kõik sellised vanusekontrolli teenused koguvad isikuandmeid ja salvestavad need andmebaasi määramata ajaks. Vanust peavad aga tõendama kõik isikud, nii alaealised kui ka täiskasvanud. Ainsana nõuab seadus teenusepakkujatelt, et kogutud andmeid tuleb kaista mõistlike meetmetega ega tohi neid säilitada kauem kui vaja. EFF-i hinnangul on tegemist äärmiselt nõrga kaitsemeetmega, mis ei sea erilisi piiranguid ega määra, mis teavet üldse võib koguda, kuidas kogutut võib kasutada või kui kaua säilitada. Nii võivad vanusekontrolli osapooled koguda tohutu hulga isikuandmeid ja kasutada neid põhimõtteliselt mistahes eesmärgil. Seda seni kuni teenusepakkuja peab oma tegevust mõistlikuks. 

Veel nõuab SCREEN-seadus, et veebisaidid kontrolliks kasutajate vanust IP-aadresside alusel ning nõuab vanusekontrolli ka veebiliikluses, mis pärineb teadaolevatelt VPN-aadressidelt. EFF-i hinnagul võib see tingida asjaolu, et VPN-i polegi lõpuks võimalik kasutada. Kusjuures VPN-i kasutajaid võidakse käsitleda kõrgema riskirühma kasutajatena, mistõttu võib neid tabada veelgi invasiivsem kontroll kui otseühendujaid. Samas on just VPN teenus miljonite inimeste jaoks ainus viis, kuidas kaitsta privaatsust ja turvalisust, sh näiteks avalikus Wi-Fi võrgus, sest VPN varjab kasutaja tegeliku asukoha, suunates liiklust mujal asuva serveri kaudu. Külastades veebilehte VPN-i kaudu, näeb veebisait ainult VPN serveri IP-aadressi, mitte kasutaja oma. USA SCREEN-seadus aga sunnib ka neid kasutajaid end identifitseerima.

Esialgu SCREEN-seadus edasi ei pääsenud hoolimata sellest, et poolthääli oli suurem osa. Kuid edasi liikumiseks ei olnud kohal piisavalt senaatoreid. Seevastu teisena hääletatud laste veebiturvalisuse seadus (Kids Online Safety Act) võeti vastu ja see liigub edasi. See seadus nõuab muu hulgas, et platvormid leevendaks lastele tekitatud kahju, parandaks alaealiste andmete kaitset ja pakuks võimalust loobuda personaliseeritud algoritmidest. Ühtlasi pannakse platvormidele nn hoolitsuskohustus, mille järgi peavad tehnoloogiaettevõtted edaspidi kujundama tooteid arvestades laste ohutust. Varem on seda sätet peetud selliseks, mis võib panna platvorme sisu tsenseerima.