Lucy Connollyt tabas karm, 31-kuuline vanglakaristus selle eest, et ta avaldas sotsiaalmeediaplatvormil X oma pahameelt mullusuvise Southporti rünnaku kohta, kirjutab The Telegraph. Meenutuseks: eelmise aasta 29. juulil mõrvas Rwanda päritolu, kuid Walesis sündinud 17-aastane Axel Rudakubana ühes Southporti linna laste tantsutunnis kolm tüdrukut, 6-, 7- ja 9-aastase, ning pussitas teisi osalejaid, kellest mitu toimetati haiglasse raskete vigastustega. Tragöödia oli justkui päästik, mille järel tohutu immigratsiooniga seotud hingemattev frustratsioon tänavatele valgus – toimusid protestid, mis kohati ka rahutusteks arenesid. Ühe hoteli juurde, kuhu majutatakse saareriiki paatidega pidevalt saabuvaid immigrante, kogunenud rahvahulk pani nt põlema ka hotelli prügikonteineri.
Lapsehoidja ja Northamptoni konservatiivse volikogu liikme abikaasa Connolly, olles tõsiselt häiritud tüdrukutega juhtunust, kirjutas sotsiaalmeediasse: „Rohke deporteerimine kohe, minu poolest süüdake kas või põlema kõik need pagana hotellid, mis on täis neid ülbikuid, ja kui juba asja kallale asute, võtke kaasa ka reeturlikud valitsuspoliitikud. Mul on füüsiliselt halb, kui mõtlen, mida need [Southporti] pered nüüd taluma peavad. Kui see teeb minust rassisti, siis olgu nii.“ Connolly kustutas postituse vähem kui nelja tunni pärast, tundes ka ise, et ehk läks sellist sõnastust kasutades liiale, kuid selleks ajaks oli seda postitust vaadatud juba 310 000 korda.
Connolly arreteeriti 6. augustil ning oktoobris mõisteti naine süüdi ja 31 kuuks vangi. Täpselt, nagu peaminister Keir Starmer oli lubanud, et sotsiaalmeedias immigratsiooni vastu vihaselt suud pruukinud võetakse kriminaalvastutusele.
Eelmisel nädalal lükkas kohus tagasi Connolly apellatsioonkaebuse ja seega ei pääse 42-aastane naine, tütre ema, vabadusse enne augustit. Kohtunikud ei nõustunud apellatsiooni väitega, et rassivaenu õhutamise eest määratud karistus oli liiga karm, ega sellega, et Connolly olevat end süüdi tunnistanud ilma, et oleks täielikult mõistnud kaasnevat.
Connolly kõige silmapaistvam toetaja on olnud sõnavabaduse eest seisev organisatsioon Sõnavabaduse Ühing (Free Speech Union), mille asutaja on konservatiivide liige, lordidekotta kuuluv Toby Young. Ühing on rahastanud Connolly õigusabikulusid. Young nimetas läbikukkunud apellatsiooni riiklikuks alandamiseks ja küsis, et kas tõesti peab Ameerika Ühendriikide valitsus nüüd jälgima inimõiguste rikkumisi Suurbritannias. “Suurbritannia on kiiresti muutumas Põhjamere Põhja-Koreaks,“ leidis Young.
Suurbritannia endine siseminister, konservatiivide liige Suella Braverman peab aga Lucy Connollyt poliitvangiks ja leiab, et naine tuleks kohe vabastada. Braverman nõustub, et avaldatud postitus ei olnud õnnestunud, kuid samas kustutas Connolly selle kiiresti. “See, et USA uurib seda juhtumit, on kurb tunnistus Keiri kahepalgelise valitsuse all valitsevast sõnavabaduse olukorrast. Sõnavabadus on leiboristide valitsuse all kriisis.“
Varivalitsuse justiitsminister Robert Jenrick on aga toonud näiteid, kuidas viimastel kuudel on karistusregistriga poevargad vältinud vanglakaristust. Samuti kirjeldab Jenrick juhtumit, kus 52 varasema süüteoga perevägivallas süüdistatu pääses üksnes tingimisi karistusega, rääkimata pedofiilist, kellel oli tuhandeid ebatsensuurseid fotosid lastest. Kuid Connolly “vääris” 31 kuu pikkust vanglakaristust ebaõnnestunud sotsiaalmeediapostituse eest, mille ise kustutas. “Kuidas on võimalik, et vägivallakuriteo eest saab lühema vanglakaristuse kui postituse eest?” küsis Jenrick. Arvamusega haakub mõneti ka Vabaduste portaalis kirjeldatu, kus Suurbritannias vabastati vange enne tähtaega, et vanglatesse mahutada Southporti protestidel osalenuid.
Suurbritannia sõna- ja mõttekuriteod mõjutavad suhteid Ameerika Ühendriikidega
Viimastel kuudel on sõnavabaduse olukord Suurbritannias olnud teravalt esil. Näiteks pidas Ameerika Ühendriikide asepresident JD Vance juba veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsi kõne, kus tsiteeris Briti elupooldajast aktivisti Adam Smith-Connorit ja viitas, et sõnavabadus nii Suurbritannias kui kogu Euroopas on taandumas. Adam Smith-Connor mõisteti süüdi abordikliiniku kaitsetsooni rikkumise eest, olles seal vaikselt palvetanud.
Veelgi enam on aga Washingtoni tähelepanu pälvinud elupooldajast aktivisti Livia Tossici-Bolti juhtum, mis ähvardas ohustada Keir Starmeri kaubanduslepingut Ameerika Ühendriikidega. Tossici-Boltile (64) määrati kaheaastane tingimisi karistus abordikliiniku kaitsetsooni rikkumise eest koos kohustusega maksta 20 026 naela. Juba tema juhtumi juures märkisid USA välisministeeriumi juhid, et on asunud arengut tähelepanelikult jälgima. Kusjuures Tossici-Bolti kaasus oli esil ajal, mil Suurbritannia püüdis saada Ameerika Ühendriikide tollimaksudest erandit, selgitusega, et „ilma sõnavabaduseta ei ole vabakaubandust“.
Et sõnavabadusest Suurbritannias on kujunenud pingeallikas Ühendkuningriigi ja USA suhetes, on peaminister Keir Starmer olnud sunnitud kaitsma sõnavabaduse olukorda. Ovaalkabineti veebruari kohtumisel väitis peaminister, et Suurbritannias on sõna olnud vaba juba kaua aega ja see kestab veel väga-väga kaua ning et ta on uhke riigi ajaloo üle. Connolly apelatsioonkaebuse otsuse kohta ütles peaminister aga seda, et on teiste inimeste vastu suunatud vägivalla õhutamise vastu ning rõhutas, et karistus on kohtu asi määrata.
Kuid eelmisel nädala Trumpi ametnike ja Briti aktivistide kohtumisel oli tsensuur ikkagi teemaks. Pooled käsitlesid Ühendkuningriigi Ofcomi veebiohutuse seadust (vt siit) ja tõstatasid ka Connolly juhtumi kui ühe osa laiemast püüdlusest vaidlustada drakoonilisi vihakõneseaduseid kogu Euroopas.
Nüüd ongi Valge Maja teatanud, et jälgib Connolly juhtumit hoolikalt ning USA välisministeeriumi pressiesindaja on öelnud: “Ameerika Ühendriigid toetavad sõnavabadust nii kodumaal kui ka välismaal ja on endiselt mures sõnavabaduse rikkumiste pärast.“ Trumpi administratsioon seab kahtluse alla Connolly süüdimõistva otsuse ja karistuse pikkuse. Igal juhul paistab tegemist olevat taaskordse vihjega sellele, et USA president Donald Trump on valmis sekkuma Suurbritannia siseasjadesse, kus valitseb üha süvenev lõhe sõnavabaduse kaitse küsimuses.
