Deklaratsiooniga kohustuvad allakirjutanud riigid edendama kliimamuutustega seotud teabe terviklikkust rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil kooskõlas rahvusvahelise inimõiguste ja Pariisi kokkuleppe põhimõtetega, teatas ÜRO. Seni on kliimateabe deklaratsiooni heaks kiitnud Brasiilia, Kanada, Tšiili, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Uruguay, Belgia.
Valitsused, erasektor, kodanikuühiskond, akadeemilised ringkonnad ja rahastajad peavad deklaratsiooni alusel võitlema kliima desinformatsiooni, eksiteabe ja kliimamuutuse eitamisega. Kliimamuutuste teave peab olema järjepidev, usaldusväärne, täpne ja põhinema tõenditel. ÜRO leiab, et deklaratsioonis sätestatut on hädasti vaja, et tõsta teadlikkust, võimaldada võtta vastutust ja kujundada avalikku usaldust kliimapoliitika meetmete ja tegevuste suhtes.
Probleem on aga selles, et tegelikkuses soovitakse selliste deklaratsioonide abil pigem järjekordselt sõna- ja teadusvabadust piirata. Kuigi ÜRO väidab, et kliimamuutuse käsitlused peavad olema mitmekesised ja teaduspõhised, siis arvestades organisatsiooni seniseid väljaütlemisi ja käitumist, on “õige” ja teaduspõhine teave üksnes selline, mille ÜRO on heaks kiitnud, kuid mis täiendaval kontrollimisel osutub kas liialduseks, eksitavaks pooltõeks või koguni valeks.
Kõik muud väited, arvamused, uuringud on aga ÜRO seisukohast nende poolt peale surutud kohustusliku konsensusega vastuolus ja seega on tegemist kurjade provokaatorite ja skeptikutega, kelle esitatu on automaatselt desinformatsioon ja eksiteave.
Mainekad teadlased kritiseerivad
Säärane suhtumine on ilmekalt esile tulnud mitmest intervjuust, mille Vabaduste portaalile on andnud paljud teadlased, kes on kliimateaduse tagamaid avanud ja kliimamuutust käsitlenud tervemõistuslikult, kritiseerides teaduse ühte konsensusesse surumist. Kõiki neid on mõistagi tabanud arvestatav tühistamiskampaania ja katsed neid vaikima sundida. Näiteks kirjeldas klimatoloog ja maineka Georgia Tehnoloogiainstituudi emeriitprofessor Judith Curry: “Teadlased, kes ei toetanud selgesõnaliselt ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) konsensust, jäid tugevalt põlu alla. Mitte ainult meedias, vaid ka nende poolt, keda nimetaksin võimukuulekateks kliimateadlasteks ja kes lõid kaasa rahvusvaheliste ning riiklike hindamisaruannete töös, pälvisid palju tähelepanu meedias. Paljud neist teadlastest kaitsesid poliitilisi huve ja üritasid vaigistada mis tahes eriarvamusi – mitte ainult teaduses, vaid ka kavandatud poliitiliste lahenduste osas. Ja teadlasi, kes polnud sellega nõus mitte ainult ei pisendatud, vaid nende olemine tehti väga ebamugavaks ka ülikoolides endis.“
Atmosfäärifüüsik, prestiižika Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi emeriitprofessor dr Richard Lindzen aga kirjeldas intervjuus, kuidas ükski ÜRO IPCC aruanne ei ütle, et kliimaga oleks tohutu probleem. Ilmneb vaid tõsiasi, et soojenemine on pisut tõenäolisem kui jahenemine ja sedagi vaid kõige rohkem mõni kraad. Samuti ei ole teadusaruannetes äärmuslike ilmaolude, üleujutuse või maailmalõpu ennustusi – neid räägivad poliitikud. „Ja poliitikud on korraldanud ÜRO aruanded nii, et on üks osa teadust ja siis on palju muid osi, mis ei puuduta teadust ja räägivad hullumeelseid asju. Nii võivad nad öelda, et ÜRO ütleb nii, aga seda ei ole tegelikult teadusuuringu osas. Nad on selle korraldanud nii, et neil oleks platvorm, kus teha hullumeelseid avaldusi. Seal on üks osa, kus on teadus, mida keegi ei loe, mis aga lubab neil öelda, et sajad teadlased on nende dokumendi kallal töötanud,“ kritiseeris Lindzen.
Guterrese keema läinud planeet
ÜRO peasekretär António Guterres ongi üks neist poliitfiguuridest, kes tuntud oma apokalüptiliste sõnumite poolest. Näiteks 2023. aasta juulis teatas ta, et globaalne soojenemine on lõppenud ja planeet Maa on sisenenud keemise ajastusse. Ehk kui Guterres räägib desinformatsioonist, siis peab silmas ka kõiki neid, kelle sõnul planeet ei kee.
“Me peame võitlema eksiteabe ja desinformatsiooniga, veebis ahistamise ja rohepesuga,” teatas Guterres, ja lisas, et nüüdne deklaratsioon (Global Initiative for Information Integrity on Climate Change) on viis, “et rahastada kliimaküsimustega seotud teabe terviklust edendavaid uuringuid ja meetmeid. Teadlased ja uurijad ei peaks kunagi kartma rääkida tõde.”
Talle sekundeerisid mitmed teised poliitikud. Näiteks COP30 kliimakonverentsi korraldava Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva sõnutsi pole kliimamuutus “enam tuleviku oht, vaid praegune tragöödia. Me elame ajastul, kus obskurandid lükkavad tagasi teaduslikud tõendid ja ründavad institutsioone. On aeg anda eitamisele veel üks löök.” Samas on sama president Lulat süüdistatud silmakirjalikkuses, sest ta lubas kliimakonverentsi jaoks maha võtta korraliku hulga Amazonase vihmametsa neljarealise maantee jaoks, aga ka uurimusliku naftapuurimise jaoks Amazonase jõe suudmes.
Nn teabetõesuse algatusega on ühinenud ka UNESCO, mille peadirektor Audrey Azoulay selgitas, et ilma usaldusväärse kliimamuutuse teabeta pole võimalik kliimamuutust ületada. “Selle algatuse kaudu toetame ajakirjanikke ja teadlasi, kes uurivad kliimaküsimusi, mõnikord end suurde ohtu seades, ja võitleme sotsiaalmeedias leviva kliima desinformatsiooni vastu,” ütles Azoulay.
Igal juhul leiab ÜRO, et mida enam riike kliimateabe deklaratsiooniga liitub, seda enam tunnustatakse, et teabe tervikluse ohud on “üks meie aja määravaid proovikive, mis nõrgendavad avaliku arutelu alustalasid ja kahjustavad ühiskonna võimet leida kollektiivseid lahendusi kliimakriisile”. Ühtlasi palub ÜRO rahastajatelt annetusi ülemaailmsesse fondi ja kutsub neid toetama tebeterviklikkuse projekte, kusjuures fondi haldab UNESCO.
Bioloog Arne Ader: skeptilist vaadet tuleb arvestada
Ka Eesti bioloog ja loodusmees Arne Ader on käsitlenud ÜRO nn kliimapaneeli ja nimetanud sealt tulevat peavoolu kliimateaduseks, mida propageeritakse intensiivselt. Samas tuleb Aderi sõnutsi arvestada ka kliimaskeptikuteks kutsutute vaadetega. Ka nemad on doktorikraadiga teadlased, sageli professorid – nt ka eelpool viidatud Curry ja Lindzen. “Kui kuulata nende juttu, lugeda nende artikleid, siis seal öeldu on vägagi veenev. Samavõrd veenev kui peavoolu kliimateadus. Nii et tegelikult peaks kahte poolt vaatama. Ja mis kurvaks teeb, on see, et kui kuulata nende kliimaskeptikute esinemisi, siis nad ütlevad, et kui ÜRO kliimapaneel arvestas nende töid esimese ja teise, kolmanda teaduskokkuvõtte tegemise juures, siis praeguse kuuenda kokkuvõte puhul nende töid enam pole arvestatud. Samal ajal on nii mõnigi nendest skeptikutest öelnud, et tegelikult on neid kokkuvõtteid koostavad inimesed nende töödega otseselt tuttavad, kasutavad neid oma teadustöödes. Aga sinna kokkuvõttesse, mille põhjal maailmas suurel määral kliimapoliitikat tehakse, need ei jõua. Ühesõnaga, kõik need riigid, kes kliimapaneeli juhtnööre järgivad, ja nende hulka kuulub ka Eesti – nendeni ei jõua sellised teistmoodi arvamised, mis on samas väga loogilised. Ja paljudes kohtades ongi vaidlus lõpuni pidamata,” selgitas Ader.
Tuginedes nende ja paljude teiste teadlaste töödele, on esiteks selge, et kliimateaduses puudub võimude kuulutatud konsensus ega ole mingit “tõde”, mida peaks jõuga peale suruma. Ent võib olla üsna kindel, et ÜRO “kliimamuutuste tervikliku teabe” all ei peeta seda sugugi silmas, vaid pigem vastupidi – ÜRO on nn kliimateabe deklaratsiooniga võtnud plaani veelgi rohkem võidelda teist poolt väljendavate teadlastega ning annab hoobasid ehk raha, et veelgi enam maha suruda nn peavoolust erinevaid arvamusi, nimetades neid desinformatsiooniks ja eksiteabeks.
Kliima muutub kindlasti! Muutus ennem inimese ilmumist maale ja muutub ka edaspidi. Inimese ülesanne on sellega kohaneda kui tahetakse ellu jääda ja see on ka kõik mida inimene teha saab.
Kuradi jobud! Nad tahavad inimestele meeletut tsensuuri peale panna, riike ja nende majandusi hävitada ja ei lõpeta ennem, kui ise ka surnud on! Mida neid ajupetud idioote vaevab???