Von der Leyeni kõne: jätkuv kliimapööre ja valmistumine uueks tervisekriisiks

Kõnes rääkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa on praegu võitluses terviklikkuse, rahu, vabaduse ja sõltumatuse eest, kuigi liit on algselt olnud rahuprojekt. “See suvi näitas meile, et nostalgia jaoks pole lihtsalt ruumi ega aega. Praegu joonistuvad välja võimu alusel uue maailmakorra lahinguliinid,” kirjeldas von der Leyen parlamendi ees praegust olukorda. 

Komisjoni (EK) presidendi sõnutsi peab seetõttu kogu Euroopa võitlema oma koha eest maailmas. See võitlus ei tähenda aga sugugi suunamuutust võrreldes senise poliitikaga – majanduse arengut pärssiva kliimapoliitika ehk roheleppega tuleb tema sõnul jätkata. Samuti peaks tema hinnangul senisest jõulisemalt panustama võitlusse valeinfoga, külvates meediasse raha ja luues kerksusprogramme. Sellised kavad eeldavad mitmesuguseid strateegiaid, seaduseid ja nõudeid ehk veelgi rohkem regulatsioone ning säilenõtkuse ja kerksuskeskuseid ehk veelgi suuremaid kulusid Euroopa maksumaksja niigi kasinast rahast.

“Peame püsima senisel kliima- ja keskkonnaeesmärkide kursil”

Von der Leyeni sõnutsi on Euroopa kindlalt teel roheleppes 2030. aastaks seatud eesmärkide suunas vähendada heitkoguseid vähemalt 55%. Nendele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele tuleb presidendi sõnutsi kindlaks jääda. “Teadus on selge,” kinnitas poliitik ja lisas: “Majanduslikud ja julgeolekuargumendid on sama veenvad”.

Sellise kinnituse andis ta hoolimata tõsiasjast, et oli ise sunnitud parlamendi eest tunnistama, et eurooplaste kulud on tõusnud ja inimesed teevad ohvreid, et ots otsaga kokku tulla. Kuigi Euroopa ametid on tema sõnul teinud märkimisväärseid jõupingutusi: “Euroopa asus viimaste aastate energiakriisi kõrghetkel tegudele. Tänu ühisele jõupingutusele õnnestus meil kiiresti stabiliseerida hinnad ja tagada varustuskindlus,” leidis president, ehkki tunnistas, et energiahinnad on jätkuvalt liiga kõrged ning tegemist on pideva mureallikaga kodanikele ja ettevõtetele. 

Seda, et kalli energiahinna taga on Euroopa Liidu kulukas kliimapoliitika ja ebamõistlikud nõuded, president mõistagi ei tunnistanud (oleme neid teemasid käsitlenud põhjalikult siin, siin, siin, siin, siin, siin, siin ja siin). Vastupidi, von der Leyeni hinnangul on energiakriisis süüdi üksnes sõltuvus Venemaast. Seega nüüd on tema sõnul viimane aeg “vabaneda Venemaa saastavatest fossiilkütustest”. Von der Leyen kordas ka visa veendumust, et energiahinda langetab nn puhas kodumaine energia, st päikesepaneelid ja tuulikud, mida on vaja aina rohkem. Samas on sellised väited lihtsasti kummutatavad, kui vaadata elektri hinda näiteks jõuliselt tuule- ja päikesenergiale panustanud Saksamaal. Samuti tekitab ebastabiilse tuule- ja päikeseenergia võrku lisandumine aina suuremaid probleeme võrguhalduritele, mis võivad lõppeda ka suurte elektrikatkesustega – nagu juhtus aprilli lõpus Hispaanias ja Portugalis. Von der Leyeni sõnutsi ootab Euroopat aga ees kohustus veelgi rohkem investeerida nn puhta energia taristusse ja võrkudesse, ehitada neid kiiremini ning luua energiatee (Energy Highways).

Von der Leyeni järgi on komisjon teinud ka ettepaneku 2040. aasta eesmärkide kohta ja kuigi paljud on mures seatud ülesande ulatuse pärast, siis lohutuseks toob president, et “üleminek peab toetama inimesi ja tugevdama tööstust”. Nii avalik sektor kui ka erasektor peavad rohkem investeerima ning liit kavatseb luua toimiva ringmajanduse ja keskkonnasõbralike toodete juhtturud. Õiglase ülemineku tarbeks on kavas luua sotsiaalne kliimafond (Social Climate Fund) ja süsinikdioksiidi maksustamise edendamine maailmas pidavat tagama võrdsed konkurentsitingimused. Seni on siiski tõsiasi, et CO2-le on kõrge maks lisatud vaid Euroopas ja muu maailm ei ole sellega kaasa tulnud ehk selle tõttu Euroopa ei püsi ka konkurentsis.  

“Ma usun, et Euroopal peaks olema oma e-auto” 

Kliimapoliitikaga on väga tihedalt seotud ka autotööstus, mille elektrilise tuleviku nõuded on autotootjate hinnangul utoopilised ja elektriautode pakutav kasu üle hinnatud (vt nt siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit). Von der Leyen oma kõnes autotööstusest kõrvale ei vaadanud ja peab seda Euroopa majanduse ja tööstuse alustalaks ning Euroopa uhkuseks. Tema poliitiline plaan annab aga gaasi autotootjate hinnangust totaalsesse vastassuunda. 

“Miljonid eurooplased soovivad osta taskukohaseid Euroopa autosid. Seega peaksime investeerima ka väikestesse, taskukohastesse sõidukitesse,” sõnas von der Leyen. Kuid et taskukohased sõidukid, eriti elektriautod, on Euroopas siiski pigem harv nähtus (loe nt siit ja siit), kavatseb komisjon algatada väikeste taskukohaste autode projekti. “Ma usun, et Euroopal peaks olema oma e-auto,” kinnitas poliitik, rõhutades: “E tähistab keskkonnasõbralikkust – puhas, tõhus ja kerge. E tähistab ökonoomsust – taskukohane inimestele. E tähistab Euroopat – valmistatud siin Euroopas, Euroopa tarneahelatega.” Komisjoni president on kindel, et ei tohi lubada, et Hiina vallutaks selle turu, sest “mis iganes juhtub, tulevik on elektriline. Ja Euroopa on osa sellest.”

Euroopal on vaja vaesusevastast strateegiat, kvaliteettöökohtade seadust ja taskukohase eluaseme kava 

Vaesuse puhul on komisjoni presidendi sõnutsi oluline juba käsitletud energiahind, aga ka töökohad, inimesed ja nende elatis, võimestatud töötajad. Tööturu parandamiseks on kavas lausa mitu suurte sõnadega dokumenti: vaesuse vastu võitlemise strateegia (European Anti-Poverty Strategy) ja kvaliteetsete töökohtade seadus (Quality Jobs Act). Esimene seaks liikmesriikide sammud aastani 2050 ning aitaks kaitsta lapsi vaesuse eest, kirjeldades taskukohasuse ja elukalliduse meetmeid. Teisega tagataks, et tööhõive suudab sammu pidada tänapäeva majandusega. 

Veel on paljude eurooplaste jaoks kodust saanud mureallikas. “Kinnisvarahinnad on 2015. aastast peale tõusnud rohkem kui 20%. Ehitusload on viie aastaga vähenenud enam kui 20%,” kurvastas president. Tegemist on tema hinnangul mitte enam eluasemekriisiga, vaid “sotsiaalse kriisiga”, mis lõhub Euroopa sotsiaalset struktuuri, ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet. “Õed, õpetajad ja tuletõrjujad ei saa endale lubada elukohta seal, kus nad töötavad. Üliõpilased katkestavad õpingud, sest ei suuda üüri maksta. Noored lükkavad pere loomist edasi,” kirjeldas von der Leyen. 

Eluasemega seotud murede parandamiseks on komisjonil plaanis taskukohase eluaseme kava (European Affordable Housing Plan), mis muudaks eluasemed taskukohasemaks, kestlikumaks ja kvaliteetsemaks. Komisjoni presidendi sõnutsi tuleb muuta riigiabi eeskirju, et võimaldada eluaseme toetuseid, lihtsustada uute majade ja üliõpilaskorterite ehitamist ning kavas on lühiajalise üürimise õigusakt. Siinkohal jääb vaid küsida, kuidas plaan haakub nn kliimapöörde eesmärkidega, sest süsinikdioksiidi heidete vähendamise kohustuse tõttu terendab kaunikesti keerukas tulevik külmades piirkondades. Energiatõhususe nõuded renoveerimiskohustuste ja lubatud kütteliikide kujul ei tõota just kõige paremat taskukohase elamispindade heaks. 

Euroopa on globaalse tervisekriisi lävel, sinne demokraatia rünnaku all ja vaja on tõhusamalt võidelda valeinfoga

Von der Leyeni sõnutsi on Euroopa ka uue globaalse tervisekriisi lävel või on see juba alanud. Aga seejuures on kõige tõsisem probleem tema jaoks valeinfo, mis ohustab maailma edu raskete haigustega võitlemisel, alustades leetritest ja lõpetades lastehalvatusega. Oluline on loomulikult märkida, et ametkondade käsitlus valeinfost ei tähenda koroonakriisi näitel seda, et võimud päriselt valeinfoga oleks võidlenud, vaid valeks sildistati ka fakte, mis mingil põhjusel võimudele vastumeelsed olid. Igal juhul on von der Leyeni lahendus selle nn valeinfoga võitlusel nn maailma tervise säilenõtkuse algatus (Global Health Resilience Initiative), mida Euroopa kavatseb juhtida. 

Peale terviseteabe on von der Leyeni hinnangul rünnaku all demokraatia üldiselt – manipuleeritud teave ja valeinfo lõhestab ühiskondi, õõnestab usaldust tõe vastu. Siin leiab komisjoni president, et Euroopal on kiiresti vaja Euroopa demokraatia kaitse programmi (European Democracy Shield), et jälgida ja avastada manipuleeritud teavet ja valeinfot. Mõistagi on programmi rakendamiseks tarvis luua järjekordne Euroopa Liidu ametiasutus – Euroopa demokraatia kerksuskeskus (European Centre for Democratic Resilience). Praeguse kasina info alusel võib seda aga mõneti võrrelda Suurbritannia kommunikatsiooniameti Ofcomiga, kes samuti hoogsalt valeinfoga võitleb ja oma sõnastatud eesmärkides laste eest seisab (vt ka siia, siia, siia).

Eraldi tõi von der Leyen välja, et traditsioonilised meediakanalid on nii mõneski EL riigis raskustes. Nõnda olevat tekkinud nn uudiste kõrbed (news deserts), kus levib valeinfo ja see on demokraatiale äärmiselt ohtlik. “Kui sõltumatu meedia lammutatakse või neutraliseeritakse, nõrgeneb oluliselt meie võime jälgida korruptsiooni ja säilitada demokraatiat,” leidis von der Leyen ja lisas: “Seetõttu on autokraadi käsiraamatu esimene samm alati hõivata sõltumatu meedia. Sest see võimaldab tagasilangust ja korruptsiooni pimeduses.” Igal juhul leiab von der Leyen, et liit peab tegema palju rohkem, et kaista meediat ja sõltumatut ajakirjandust ning selleks on kavas meedia kerksusprogramm (Media Resilience Programme), mis toetab ajakirjandust ja meediapädevust ning mille kaudu on EK-l võimalik meediasse kõvasti raha suunata. Siinkohal on aga paslik korra meenutada lugusid, mida oleme Vabaduste portaalis kirjeldanud, kuidas Euroopas kehtivad nn tabuteemad (nt immigratsioon, koroonaviiruse päritolu, vaktsineerimise ohutus jpm), mille puhul meedia agaralt aitab arvamusi piirata, fakte kontrollida ja hoogu anda tühistamisele (vt nt siia, siia, siia, siia, siia, siia, siia).

“Meie sõbrad Austraalias on sotsiaalmeedia piiramise pioneerid”

Von der Leyen käsitles kõnes põhjalikumalt ka sotsiaalmeediat, peamiselt laste piiramatut juurdepääsu. “Seitsme lapse emana ja nelja lapse vanaemana tunnen ärevust vanemate pärast, kes teevad parima, et lapsi kaitsta. Need vanemad muretsevad, et kui nende lapsed võtavad telefoni kätte, võib neid lihtsalt ekraani sirvides tabada lai valik ohte,” selgitas von der Leyen. Näitena tõi poliitik veebikiusu, ligipääsu täiskasvanutele mõeldud sisule, enesevigastamise propagandale, aga ka algoritmid, mis püüavad tekitada lastes sõltuvust.

“Nii nagu minu nooruses õpetasime meie ühiskonnana lastele, et nad ei tohi suitsetada, juua ega vaadata täiskasvanutele mõeldud sisu enne teatud vanust. Usun, et on aeg kaaluda sama tegemist sotsiaalmeedia puhul. Meie sõbrad Austraalias on sotsiaalmeedia piiramise pioneerid,” ütles von der Leyen. Ta kinnitas, et jälgib Austraalia näidet hoolikalt, et selle alusel otsustada Euroopa järgmised sammud ning lubas aasta lõpuks esmaplaani. Nüüdseks on sarnaseid vanusekontrolli näiteid muidugi ka mujalt võtta ning katsetusi teevad ka Euroopa riigid. 

Immigratsiooni pole kavas piirata, küll aga on vaja piirata inimkaubitsejate tööd

Kõige viimase teemana, mida võib seetõttu pidada üheks ebaoluliseimaks, käsitles Ursula von der Leyen immigratsiooni. Ta rõhutas vajadust kolmekordistada järgmises eelarves rände- ja piirihalduse rahastust. “Euroopa inimesed on näidanud, et nad on valmis aitama neid, kes põgenevad sõja ja tagakiusamise eest,” kinnitas EK president, aga rahva frustratsioon kasvab, kui reegleid ei järgita. Niisiis peab von der Leyen oluliseks, et kui kellelegi on keeldutud varjupaika andmast, tuleb tõsiselt suhtuda tagasisaatmisse, ning rände- ja varjupaigapakti tuleb täielikult rakendada. Poliitiku sõnutsi peab Euroopa otsustama, kes siia tuleb ja mis tingimustel, mitte inimkaubitsejad ja salakuabavedajad. Viimaste ärimudel tuleb hävitada ning EL-il on vaja vaja uut sanktsioonide kava, mis on suunatud inimkaubitsejate ja inimsmugeldajate vastu, et külmutada nende varad, piirata liikumisvõimalusi ja kärpida kasumit. Küll aga ei võtnud Ursula von der Leyen käsitleda immigratsiooniga kaasnenud muid probleeme, näiteks kasvanud kuritegevus, keerukused koolikohtade ja majutusega, riikide kulud jpm (loe ka siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit,siit, siit, siit, siit, siit).