Euroopa Komisjon kirjutab demokraatia kaitsekilbi (European Democracy Shield) dokumendis, et nüüdisaja rahvusvahelised konfliktid ja tehnoloogiline murrang ohustavad demokraatiaid ning “inimeste vaateid kujundavad üha enam algoritmilised isikustatud allikad, mis piiravad demokraatliku arutelu ühist ruumi”. “Autoritaarsed režiimid näevad demokraatiat ohuna ja kasutavad üha agressiivsemaid taktikaid, sealhulgas riiklike või mitteriiklike vahendajate abi, et demokraatiat nõrgendada,” sedastab dokument. Need režiimid püüavad lõhkuda usaldust demokraatlike institutsioonide, vabade ja õiglaste valimiste ning Euroopa Liidu alusväärtuste vastu.
Nõnda on komisjoni arvates vaja kiiresti demokraatia eest palehigis võidelda ning teha seda kolme valdkonna kaudu: terviklik teabekeskkond; institutsioonid ja meedia ning kodanikuühiskond. Kusjuures meetmeid jõustama on kavandatud uhiuus Euroopa demokraatia kerksuskeskus (European Centre for Democratic Resilience).
Laiema tähelepanu ette jõudis demokraatia kaitsekilbi algatus tänavu sügisel, mil Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kõnes selgitas, et demokraatia on üldiselt rünnaku all – manipuleeritud teave ja valeinfo lõhestab ühiskondi, õõnestab usaldust tõe vastu. Komisjoni president kirjeldas, kuidas Euroopal on kiiresti vaja Euroopa demokraatia kaitsekilpi (European Democracy Shield), et jälgida ja avastada manipuleeritud teavet ja valeinfot. President tõmbas paralleele koroonapandeemia ajal levinud valeinfoga, mis tema sõnutsi ohustas maailma edu raske haigusega võitluses, kuid see jätkub tänini, alustades leetritest ja lõpetades lastehalvatusega. Siinkohal on aga oluline märkida, et ametkondade käsitlus valeinfost ei tähenda koroonakriisi näitel seda, et võimud päriselt valeinfoga oleks võidlenud, vaid valeks sildistati ka fakte, mis mingil põhjusel võimudele vastumeelsed olid. Samal ajal jagasid ametiasutused aga ise pidevalt infot, mis juba mõne aja pärast ümber tuli lükata. Igal juhul on nüüd von der Leyeni lubatud demokraatia kaitsekilp dokumendina avalikkuse ette jõudnud ning selgitab presidendi lubatud vale- ja desinformatsiooniga võitlust.
“Õige” info määravad tulevikus faktikontrollid ja meediavaatluskeskus
Esimesena on Euroopa Komisjoni (EK) järgi vaja parandada olukorrateadlikkust ja kaitsta “teabekeskkonna terviklikkust”. Komisjoni sõnutsi on paljud EL riigid küll moel või teisel ise püüdnud sääraste teabekeskkonna katsumustega tegeleda, aga liiga ebaühtlaselt. Seetõttu plaanibki komisjon abi “pakkuda” ja luua Euroopa demokraatia kerksuskeskuse, mis tulevikus koordineerib ja jagab infot Euroopa institutsioonide, ametite ja agentuuride ning liikmesriikide vahel. Keskus ühendab omavahel olemasolevad võrgustikud, et töötada välja ühtsed meetmed, kuidas infokeskkonna ohtusid ennetada, tuvastada, analüüsida ja neile ühtmoodi reageerida. Keskust toetab ja sellega teeb tihedat koostööd ka kiirhoiatussüsteem (Rapid Alert System), mis on mehhanism, et EL institutsioonid ja liikmesriigid saaks kiiresti vahetada teavet välisriigist lähtuva infomanipulatsiooni ja sekkumise (foreign information manipulation and interference, FIMI) ning desinformatsiooni kohta.
Üheks märkimisväärsemaks meetmeks tulebki ilmselt pidada koordineeritud võitlust desinformatsiooniga. Selleks kavatseb komisjon luua Euroopa faktikontrollijate võrgustiku (European Network of Fact-Checkers) ja toetada Euroopa digimeedia vaatluskeskust (European Digital Media Observatory, EDMO). EK järgi pakub vaatluskeskus kogu Euroopale sõltumatut ja interdistsiplinaarset uurimis- ja analüüsivõrgustikku, et võidelda FIMI ja desinformatsioonikampaaniate vastu. Keskuse praeguseid õiguseid kavatsetakse aga laiendada ja arendada uusi seire- ja analüüsivõimekusi, et toetada olukorra teadvustamist eelkõige valimiste ajal ja kriisiolukordades.
Faktikontrolörid on kavandatud töötama EL riikides ja kandidaatriikides ning mõistagi on nende ülesanne kontrollida fakte kõigis EL ametlikes keeltes. Eraldi toob dokument esile, et faktikontrolle on kõige enam vaja olukordades, nagu valimised, tervishoiuhädaolukorrad, loodusõnnetused jms. Faktikontrolöride armee ülesanne on ka luua ja hallata väidetavalt sõltumatut faktikontrolli andmebaasi, kuhu kõik faktikontrollid kokku koondatakse, sh ka võrgustikuväliste valitud organisatsioonide koostatud kontrollid. Ülla eesmärgina on nimetatud, et edaspidi on siis ajakirjanikel, teadlastel ja kodanikuühiskonnal lihtsam leida kontrollitud teavet. Siinkohal on aga paslik korra meenutada lugusid, mida oleme Vabaduste portaalis kirjeldanud, kuidas Euroopas on terve hulk nn tabuteemasid (nt immigratsioon, koroonaviiruse päritolu, vaktsineerimise ohutus jpm), mille puhul meedia ja faktikontrollid aitavad agaralt arvamusi ja faktitäpset teavet piirata, kontrollides “õigsust” ja püüdes tühistada või isegi karistada autoreid (vt nt siia, siia, siia, siia, siia, siia, siia). See tähendab, et tegelikkuses hakkavad sellised üksused sisuliselt tegelema tsenseerimisega.
Peale selle sisaldab võitlus FIMI ja desinformatsiooniga veel tehisaru seadust (AI Act), mis sunnib märgistama süvavõltsinguid ja AI-sisu; digiteenuste määrust (DSA), mis kohustab väga suuri veebiplatvorme (Very Large Online Platforms, VLOP) ja otsisüsteeme (Very Large Online Search Engines, VLOSE) maandama süsteemseid demokraatiariske, nt algoritmide läbipaistvus. Komisjon koostab ka DSA intsidentide ja kriisiprotokolli (DSA incidents and crisis protocol), et kiiresti ja koordineeritult reageerida suurtele infooperatsioonidele, tugevdab desinformatsioonivastast koodeksit, sh desinformatsiooni demonetiseerimine, soovitussüsteemide läbipaistvus ning tulevikus AI-sisu ja kasutaja tuvastamine. Kusjuures komisjon on demokraatiakilbis eraldi maininud, et 2026. aasta lõpust on eurooplastele kättesaadav digiindentiteedikukkur (EU Digital Identity Wallets), mis “võiks selliseid meetmeid hõlbustada ning edendada usaldust ja turvalisust veebis suhtlemisel, võimaldades turvaliselt identifitseerida ja autentida”.
Liikmesriikide teabekeskkonna terviklikkust kavatseb EL tagada olemasoleva FIMI tööriistakasti (FIMI Toolbox) ning koostatava FIMI ja desinformatsiooni vastase võitluse kavaga (Blueprint for countering FIMI and Disinformation). Nendes seatakse juhised, kuidas desinformatsiooni ennetada, tuvastada ja sellele reageerida.
Valimiste tööriistakast ja mõjuisikute võrgustik
Teine oluline valdkond on komisjoni sõnutsi vajadus tugevdada institutsioone, õiglaseid ja vabasid valimisi ning vaba ja sõltumatut meediat. Selleks on vaja parandada Euroopa valimiste koostöönõukogu (European cooperation network on elections, ECNE) tööd ja ajakohastada digiteenuste seaduse (DSA) valimiste tööriistakasti, koostada tehisaru vastutustundliku kasutamise juhend valimistel ning veebiplatvormid peavad maandama valimiste riske. Seejuures pole Euroopa Komisjon unustanud mainida ka mõjuisikuid, kellel olevat üha olulisem roll poliitkampaaniates. Lahendusena pakub komisjon mõjuisikute õigusabihuubi (EU Influencer Legal Hub) mõjuisikute võrgustikku, mille kaudu levitada parimaid tavasid, soodustada eetilisi standardeid, toetada mõjuisikute digikirjaoskust ja nende “vabatahtlikku” pühendumust teabe terviklikkusse.
Traditsioonilisi meediakanaleid on vaja kerksusprogrammiga kaitsta ja rahastada
Juba sügiseses kõnes kirjeldas EK president Ursula von der Leyen, et traditsioonilised meediakanalid on nii mõneski EL riigis raskustes. Tekkinud olevat nn uudiste kõrbed (news deserts), kus levib valeinfo, ja see on demokraatiale äärmiselt ohtlik. “Kui sõltumatu meedia lammutatakse või neutraliseeritakse, nõrgeneb oluliselt meie võime jälgida korruptsiooni ja säilitada demokraatiat,” leidis von der Leyen ja lisas: “Seetõttu on autokraadi käsiraamatu esimene samm alati hõivata sõltumatu meedia. Sest see võimaldab tagasilangust ja korruptsiooni pimeduses.” President von der Leyen leidis, et EL peab tegema palju rohkem, et kaista meediat ja sõltumatut ajakirjandust ning selleks on kavas meedia kerksusprogramm (Media Resilience Programme), mis toetab ajakirjandust ja meediapädevust ning mille kaudu on EK-l võimalik meediasse kõvasti raha suunata.
Demokraatia kaitsekilbi algatuses ongi tõdetud, et vaba ja sõltumatu meedia vastupanuvõimet on vaja tugevdada, sest meediat ja kvaliteetajakirjandust ohustavad digiajastu majandussurve, algoritmid, reklaamituru kontsentratsioon, nn uudistekõrbed ja ajakirjanike turvalisus. Kodanikud leiavad uudiseid üha enam veebiplatvormidelt ja juturobotitest, eriti noored. Veebiplatvormid aga kasutavad algoritme, mis usaldusväärse info asemel rõhutavad pigem sensatsiooni või vastuolulist sisu. See võimendab komisjoni hinnangul desinformatsiooni levikut ja ka sotsiaalset jagunemist. Peale selle teevad ebaõiglased kohtuvaidlused ja muud hirmutamise vormid ajakirjanike töö aina keerukamaks ja seetõttu on komisjoni hinnangul ajakirjanike turvalisus ja kaitse üks tähtsamaid prioriteete (nt SPLAPP direktiiv).
EK-l on plaanis maruliselt võidelda ning rakendada ja jõustada kogu EL-s Euroopa meediavabaduse akti (EMFA), kus on meedia ja -vabaduse kaitse üldreeglid. Veel jõustab komisjon edasi konkurentsireegleid, mis väidetavalt samuti kaitsevad meedia sõltumatust, aitavad meediat rahastada ning piirata platvormide negatiivset mõju mitmekesisele infole. Kavas on ka uuendada autoriõiguse direktiivi tehisarude valguses, arendada tehisaru toega Euroopa üldiseid uudisteplatvorme, mis jagavad komisjoni hinnangul professionaalseid uudiseid mitmes keeles. Rahastust kavandab EL mitut kanalit pidi: nt Loov Euroopa (Creative Europe), Horizon Europe, meedia kerksusprogramm (Media Resilience Programme (vt nt ECAS). Kõik kokku moodustab ulatusliku paketi, millega EL toetab enda hinnangul sõltumatut ajakirjandust, õpetab meediapädevust, arendab ajakirjanike oskuseid ja edendab digipööret jms – kõike küllap vormis ja valguses, mille EL ette seab.
Kodanikuühiskond, kodanikutehnoloogia huub ja EL rahastusviisid
Kolmas demokraatia kaitsekilbi valdkond on ühiskonna vastupidavus ja kodanike kaasatus. Selles nähakse ette meedia- ja digikirjaoskuse õpetust kõigis vanuserühmades ning paremat kodanikuharidust, sh suuniseid koolidele. Kavasse kuulub ka digitaalse osalusdemokraatia edendamine, sh uus kodanikutehnoloogia huub (civic tech hub) ning EL demokraatiajuhend.
Ühtlasi kavatseb komisjon kõvasti koostööd teha kodanikuühiskonnaga, toetada seda arvestatava rahapatakaga nii loodava kodanikuühiskonna platvormi (Civil Society Platform) kui ka veebipõhise kodanikuühiskonna teadmuskeskuse (Knowledge Hub on Civic Space) jpm programmide kaudu. Kusjuures rahastust on komisjonil plaanis arvestatavalt suurendada, eriti aastateks 2028-2034. Näiteks ainuüksi kodanikuühiskonna osaluse ja demokraatliku kaasamise AgoraEU programmile on eraldatud 9 miljardit eurot. Sinna loodavatest programmidest on demokraatiakilbis nimetatud näiteks MEDIA+ ja CERV+, mõlemad eranditult selleks, et siin kirjeldatud desinfoga võitlemise eesmärke täita. Muude tähtsate toetusvahenditena on veel nimetatud õigusprogrammi (Justice Programme), Horizon Europe, Erasmus+, konkurentsivõime fondi (European Competitiveness Fund), globaalse Euroopa instrumenti (Global Europe Instrument) ning riigi- ja regionaalpartnerlusplaane (national and regional partnership plans).
Oi oi oi! Mis siis nüüd juhtunud on et inimesed ei tahagi enam “sõltumatuid” propagandakanaleid uskuda. Ma ei tea kuidas meil siin aga on USA-s on nendega tõesti pahasti. CNN ja paljud teisedki ei oma enam eriti publikut. Pankrot terendab silme ees. Kui rumal peab olema et lugeda Delfit või vaadata/kuulata ERR – i ja seda kõike tõsiselt võtta?
Minu töökaaslane hääletaks küll Reformierakonna poolt. Põhjus on lihtne: alkoholism. Eestis on väga leebe alkoholismikontroll. Kui oled alkohoolik, siis oled lahe. Alkohol hävitab neuronite ühendusi, nii ei ladestu kasulike mustreid ajus. Eestlastel haiglane komme iga reede õhtu ennast uhkelt mällarisse juua, et mitte mäletada viimaste päevade lahendamata probleeme. Teiste silmis oled lollina lahe, siis tunnevad teised lollid ennast turvaliselt. Kuna rahvas õudselt kardab tunnistada tõde, et elu tipp sai maha joodud siis, kui oleks pidanud selle investeerima probleemide lahendamisele, ennetamisele. Nii nad vihkavad kõiki, kes pole lollid. Orjaks joonud tunnevad suurt uhkust enda absurdsele haiglasele; maniakaalsele, masohhistlikule orjamisele.
Lisaks alkoholismi juurutamisele kontrollitakse rahvast ka autotega. Eestis on väga leebed autoseadused. Iga autojuht saab ennast tunda maantee kuningana. Jalakäijad, teeületajad koheldakse kui viimast kõntsa (seda oli väga hästi näha ka viimase laulupeo ajal). Liikluskuritegusi otsitakse sealt, kus neid raske toime panda. Karistusedki on vaid kommiraha. Nii on väljakujundatud eestlases suur armastus enda auto vastu – armastatakse rohkem autot, kui enda elukaaslast, enda pere. Valitsus kaotas ära nõukaaja stabiilse ühistranspordiliikluse, et inimesed ostaks rohkem autosi ja leebete reeglitega, nõudmistega on rahva ajud rikutud.
Ja ei ole Tallinna rahvas halvem, kui teiste Eesti linnade rahvad. See on puhas illusioon. Suurtes linnades on rahvast rohkem, tihedamini koos. Isolatsioonis elav maakas ei saa aru, et linna ülbust vaadates ta tegelikult vaatab peeglisse – vot selline ongi iga inimene siin riigis. On vaid aja ja keskkonna tingimuste küsimus.
Valitsejad kasutavad rahva tahtmatust probleeme lahendada ära ja võtsid kasutusele enda lahendused, milleks on veel rohkem orjust. Psühholoogilisi kavalusi kasutades on Eesti valitsus töödelnud Eesti territooriumi rahvas enda orjatöölisteks, kes zombidena kordavad enda iganädalast mustrit, piinlevad kuhjunud probleemide all, mitte kusagile ei arene. Ei mingit opositsiooni valitsejatele. Tänu rahva sügavale mäluaugule, rahvas isegi ei tea, et kõrgetel maksumaksjast toituvatel positsioonidel töötavad läbi tutvuste tööle sokutatud välismaalased läänest, kes ei tohiks vastavalt Eesti seaduses nõutule seal ollagi, ega, keda ei huvitagi Eesti rahvas, kui siis ainult orjadena, keda kuritarvitada enda ärides.
Ja sedasi valitsejad elavad Eesti rahva eest rikkalikku, küllusliku ja rõõmsat elu. Kuni orjadele lõpuks kohale jõuab, et neil enam polegi tulevikku. Siis pakivad valitsejad enda kohvrid maksumaksja rahadega, diversiooniks kuulutavad riigis välja sõja. Valitsuse ustavad tallalakkujad ja strateegiliselt paigutatud immigrandid hoiavad märatsevat rahvast tegevuses, kuni valitsejad probleemivabalt riigist pagevad. Et hiljem naasta ja parasiidi kombel jätkata rahvast toitumisega…Ega see ei ole neil esimene kord.
Mina ei usu et Eesti inimesed oleks kuidagi halvemad kui mujal euroopas ja seda ka ei usu et alkoholi tarbimine paneb reformierakonda valima. Tarvitan ise ka alkoholi päris sagedasti aga reformi valimise staadiumini pole veel suutnud ennast täis juua. Juuakse mujalgi kui Eestis ja isegi autodega sõidetakse. Minu kogemus põhineb umbes 15 euroopa riigil. Eksootilisemaid kohti ei hakka arvesse võtma sest kultuuride erinevused on suured. Minu arusaamist mööda pole need eestlased teistest euroopa rahvastest halvemad ega paremad. Nii nagu kõik ei ole joodikud ei ole kõik ka mingid maanteekuningad.
Ühistranspordiga on meil tõesti asjad nutused. See oli ENSV ajal märgatavalt parem nagu ka arstiabi ja veel muudki.
Parasiitlusega on asi lihtne, seni kuni kestab inimkond kestab ka parasiitlus.
See Von der Layen tuleks vangi panna, kuradi kommunistist idioot! Ta teeb Euroliidust just Nõukogude Liidu sarnase liitriigi! Kõik need globalistid – satanistid tuleks valitsusorganitest ja – ametitest vallandadaja neid karistada!
Ei arva et ta kommunistist idioot on, arvan et ta on palju hullem ehk siis rahvusvahelise kaliibriga tippkurjategija. Päris tipus ta kindlasti ei ole sest nende nimesid me reeglina teada ei saa.