USA välisminister Marco Rubio on asunud kohaldama meetmeid, et tõkestada välisriikide valitsuste kasvavaid nõudmisi tsenseerida Ameerika kodanikke ja Ameerika tehnoloogiaettevõtteid, nagu Google, Meta ja X, kirjutab Public News. Uusim meede on keeld anda viisat välisriikide kodanikele, kes on osalenud Ameerika kodanike, ettevõtete ja USA välismaalaste tsensuuris. Immigratsiooni- ja kodakondsusseaduse (Immigration and Nationality Act, INA) alusel kohaldub viisakeeld ka nende kodanike ja ametnike lähisugulastele.
Rubio ei nimetanud ühtegi konkreetset tsensuurijuhtumit, kuid päris mitut näidet oleme käsitlenud Vabaduste portaalis (vt siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit ja siit). Nii on USA tehnoloogiaettevõtted ja Trumpi administratsioon Euroopat süüdistanud sotsiaalmeediaplatvormide tsensuuris. Rubio ütles avalduses, et uus viisapiirangute poliitika kehtib välisriikide kodanikele, kes vastutavad kaitstud sõnavabaduse tsensuuri eest Ameerika Ühendriikides. Rubio sõnutsi on vastuvõetamatu, et välisriikide ametnikud väljastavad vahistamismääruseid või ähvardavad nendega Ameerika Ühendriikide territooriumil tehtud sotsiaalmeedia postituste eest. „Samamoodi on vastuvõetamatud välisriikide ametnike nõuded, et Ameerika tehnoloogiaplatvormid rakendaks kogu maailmas sisu modereerimise poliitikat või tsensuuri, mis ulatub väljapoole nende pädevust ja Ameerika Ühendriikidesse,“ ütles Rubio.
Rubio uue meetme alusel on võimalik jätta viisa andmata mitmesuguste sõnavabaduse rikkumiste eest. Näiteks juhul, kui välisriigi ametnik ähvardab või on ähvardanud sotsiaalmeediaettevõtte esindajat või tema vara. Samuti ähvardused vahistada USA kodanikku või USAs viibivat välisriigi kodanikku tegevuse eest sotsiaalmeedias. Teisisõnu siis, kui ametnik on nõudnud või nõuab, et Ameerika Ühendriikide ettevõtted järgiksid välisriigi tsensuurinõudeid, mida välisriigid ise püüavad kuvada sisu modereerimisena üllal eesmärgil, näiteks selleks, et võidelda valeinfoga või kuritegevusega. USA välisministeeriumi järgi kehtib meede ainult teatud sihtrühma viisataotlejate ja nende pereliikmete puhul.
Igal juhul ei peaks uue meetme järel viisat andma näiteks Brasiilia ülemkohtu kohtunikule Moraesile, kes mullu pälvis suurt tähelepanu otsustega sotsiaalmeediaplatvormi X keelustamise ja Elon Muski kohta (vt siit, siit, siit, siit, siit ja siit). Aga viisat ei peaks andma ka tippametnikele, kes on seotud EL digiteenuste õigusaktiga (Digital Services Act, DSA), mida oleme käsitlenud siin ja siin ning mille üle USA eriti teravalt muret tunneb. Nimelt leiab USA, et Euroopa Liit püüab DSA kaudu kehtestada standardeid, kuidas peaksid sisu tsenseerima Google, Apple, Meta, Amazon, X ja teised.
Euroopa tsensuurivõrk muudkui tiheneb
Euroopa Liidu ametnikud on aga oma digiteenuste õigusakti tuliselt kaitsnud. Väidetavalt soovitakse veebikeskkonda muuta turvalisemaks ja õiglasemaks, sundides tehnoloogiahiidusid tegema rohkem võitluses nn ebaseadusliku sisu, sh vihakõne ja laste seksuaalse kuritarvitamise materjalide vastu.
Kuigi USA ametnikud ei ole viisapiirangute juures sel korral otsesõnu maininud Euroopa Liidu toiminguid, siis EL reegleid on nad moel või teisel varem palju käsitlenud. Näiteks pidas asepresident J.D Vance veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil kõne, milles väitis, et sõnavabadus on kogu Euroopas on taandumas. Marco Rubio on väljendanud muret välisriikide valitsuste tsensuuri üle. Hukka on mõistetud parempoolsete poliitikute vastu ette võetud sammud, sh Rumeenias, Saksamaal ja Prantsusmaal (vt ka siia, siia ja siia). Euroopa ametivõime on aga süüdistatud desinformatsiooni vastase võitluse nimel eriarvamuste tsenseerimises, näiteks immigratsioonikriitika.
Aprillis sulges Rubio ka välisministeeriumis büroo, mis oli püüdnud võidelda välisriikide desinformatsiooni vastu. Rubio süüdistas bürood tsensuuris ja USA maksumaksjate raha raiskamises. „Olgu see Ladina-Ameerikas, Euroopas või mujal, möödas on passiivse suhtumise päevad neisse, kes töötavad ameeriklaste õiguste kahjustamise nimel,“ ütles Rubio.
Rubio on öelnud, et ähvardused sõnavabaduse vastu on rünnak USA ja Euroopa suhete ning ühiste väärtuste vastu. Küsimus on ka tõstatatud diplomaatilistel läbirääkimistel nii ELi kui ka Suurbritanniaga. Nimelt on nii Euroopa Liidul kui ka Ühendkuningriigil pooleli kaubandusläbirääkimised Washingtoniga. Eesmärk on vältida president Donald Trumpi tollimakse Euroopa impordile. Kuid üha enam ilmneb, et Trumpi administratsioon plaanib läbirääkimistesse lisada sõnavabaduse mõõdiku, mida paistab kinnitavat ka nüüdne viisapiirang. Kusjuures Suurbritannia puhul ongi Valge Maja teatanud, et on luubi alla võtnud sealsed mõtte- ja sõnakuriteod (vt nt siit, siit, siit ja siit) ning öelnud isegi, et „ilma sõnavabaduseta ei ole vabakaubandust“.
