Hiljuti avaldatud maailma sõnavabaduse aruande 2025 (Global Expression Report, GxR) järgi on sõnavabaduse olukord aasta jooksul paranenud vaid 15 riigis ehk 4%-l inimestest, mis teeb vähem kui 300 miljonit inimest. Seevastu sõnavabaduse olukord on langenud vähemalt 77 riigis ja iga inimese kohta, kelle sõnavabadus on paranenud, on 19 inimest, kelle sõnavabadus on vähenenud. Vaid 15% maailma rahvastikust elab riikides, mis on aruande järgi avatud riigid. Viimase kümne aastaga on globaalne sõnavabaduse indeks (riikide keskmine hinne) langenud 5 punkti, inimindeks (rahvaarvu järgi kaalutud, mis näitab tegelikku mõju) aga lausa 9 punkti.
Avatud riikide edetabelit juhib Taani (94), kellele järgnevad Šveits, Rootsi ja Eesti (kõik 93 punktiga). Esikümnes on veel näiteks Soome (90), Läti (89) ja Tšehhi (89).
Suletud riikide kriisiedetabelit juhib Põhja-Korea (0), kellele järgnevad Nicaragua (1), Valgevene (1), Eritrea (1), Türkmenistan (2), Hiina (2), Myanmar (2), Afganistan (2), Süüria (2) ja Venemaa (3). Kusjuures sõnavabaduse kriisiriike on aruande järgi 43, aga avatuid vaid 35.
Ainuüksi mullu langes 13 riigi skoor, kokku 138 punkti – peaaegu kaks korda rohkem kui tunamullu. Nendest 13 riigist oli 10 riigi langus märkimisväärne (vähemalt 5 punkti). Suurim langus oli Argentiinas (19 punkti), Burkina Fasos (18) ja Mosambiigis (18). Sõnavabaduse olukord paranes aga vaid 4 riigis, neist kolmes oluliselt: Sri Lanka (14 punkti), Guatemala (16) ja Poola (19), mis on nüüd „avatud” riikide hulgas.
Viimase viie aasta kestel on 51 riigi 1,4 miljardit inimest kogenud sõnavabaduse halvenemist. Neist 28 riigis halvenes olukord märkimisväärselt (vähemalt 10 punkti): Burkina Fasos (48 punkti), El Salvadoris (38) ja Afganistanis (37). Sõnavabaduse olukord paranes aga vaid 17 riigis ja 613 miljonil inimesel. Neist 8 riigis paranes seis arvestatavalt: Sambias (26 punkti), Brasiilias (25) ja Fidžil (18).
Viimase kümne aasta puhul koorub aga kurb tõsiasi, et sõnavabaduse seis on halvenenud 77 riigis ja 5,6 miljardil inimesel. Neist riikidest 18-s oli muutus oluline (langes vähemalt 20 punkti): Burkina Fasos, El Salvadoris ja Hongkongis (kõigis 49 punkti). Olukord paranes vaid 15 riigis 299 miljoni inimese jaoks. Neist 4-s märkimisväärselt: Gambia koges viimase kümne aasta kõige suuremat edasiminekut (64 punkti), kuid see on erandlik; Sri Lanka (32 punkti) ja Fidži (24).
Maailma sõnavabaduse aruanne on iga-aastane ülevaade sõnavabaduse ja teabevabaduse olukorrast maailmas. Hindamine põhineb 25 sõnavabaduse näitajal, vaadeldakse näiteks õigust veebis postitada, protestida ning teabe kättesaadavust. Jälgitakse 161 riigi sõnavabadust ja iga riik pälvib punktisumma vahemikus 0–100, mis näitab väljendusvabadust viies kategoorias: avatud, vähem piiratud, piiratud, väga piiratud või kriisiolukorras.
Väärib märkimist, et sageli Vabaduste portaali artikliteski sõnavabaduse probleemide poolest esile kerkinud Saksamaa (vt tsensuurinäiteid siit, siit, siit ja siit) on avatud riikide nimekirjas 25. kohal 85 punktiga ning Prantsusmaa 19. kohal 86 punktiga (vt vastupidiseid näiteid siit, siit ja siit). Ka Brasiilia, mille tsensuurinäiteid leiab siit, siit ja siit, on tabelis avatud riikide hulgas 31. kohal 83 punktiga. Kuid Ühendkuningriik jääb napilt avatud riikide hulgast välja, platseerudes 79 punktiga 36. kohale (vt näiteid siit, siit ja siit), vähem piiratud sõnavabadusega riigina.
