USA esindajatekoja õiguskomisjon tugineb (Committee on the Judiciary of the U.S. House of Representatives) aruandes „Välisriikide tsensuurioht, II osa: Euroopa kümneaastane kampaania, et tsenseerida internetti globaalselt ja selle kahjulik mõju Ameerika sõnavabadusele” paljuski tehnoloogiaettevõtete sisedokumendidele, salajaste koosolekute protokollidele, meilidele jms-le, mille ettevõtted on kohtule esitanud.
Õiguskomisjon järeldab, et Euroopa Komisjon (EK) on juba vähemalt kümme aastat korraldanud tsensuurikampaaniaid kogu maailmas ja survestanud edukalt suuri sotsiaalmeediaplatvorme muutma sisu modereerimise reegleid, sh eemaldama “ebasobivat” sisu. USA esindajatekoja sõnutsi peab Euroopa Komisjon “ebasobivaks” sisuks sageli tõde ja poliitilist sõnavõttu ning nimetab oma säärast tegevust võitluseks nn vihakõne ja desinformatsiooniga. Eriti silmatorkav on tõsiasi mõne viimase aasta väga olulise poliitilise arutelu juures, nt koroonapandeemia, immigratsioon ja transideoloogia. Seejuures paneb EK ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu konservatiivsele sisule ning sekkub ka valimistesse nii Euroopas kui ka USA-s.
Euroopa tsensuur hakkas idanema juba kümme aasta tagasi
USA õiguskomisjon hindab Euroopa tsensuurikampaaniate algusajaks 2010. aastate keskpaika, mil sotsiaalmeedia muutus poliitilises arutelus üha olulisemaks. Algusest peale nägid EL kõrgemad juhid ette ulatusliku digitaalse tsensuuriseaduse, mis annaks Euroopa Komisjonile täieliku kontrolli veebis levivate käsitluste üle. „Vihkamine” ja „valeinfo” muutusid omalaadi brändiks, mida Euroopa ametid kasutasid poliitilise diskussiooni vastu, millega nad ei nõustunud või mis nende arvates ohustas nende võimu. Umbes samal ajal andis Euroopa murele nn vihakõne pärast hoogu kontinenti tabanud sisserände laviin, käivitades uued poliitilised arutelud multikultuursuse, assimilatsiooni ja terrorismiohu üle.
USA õiguskomisjoni hinnangul oli „vihakõne“ ja „valeinfo“ võitluse esimene oluline verstapost 2015. aasta, mil Komisjon asutas Euroopa internetifoorumi (EU Internet Forum, EUIF). Foorumi esmaeesmärk on “tegeleda interneti kuritarvitamisega terrorismis”, kuid on eesmärgi nimel vahendina asunud “julgustama” platvorme tsenseerima seaduslikku poliitilist sõnavõttu. Nii sai internetifoorum 2023. aastaks valmis käsiraamatu (seotud dokument), mis jagab tehnoloogiaettevõtetele “soovitusi”, kuidas modereerida seaduslikku, vägivallatut kõnet, nt populistlikku retoorikat, poliitilist satiiri, valitsuse-/EL-, eliidi-, immigratsiooni-, LGBTIQ-vastast sisu ning islamofoobilist sisu ja meemide subkultuuri. Teisisõnu annab EUIF platvormidele nõu, kuidas kõige paremini tsenseerida nn piiripealset sisu.
Järgnevatel aastatel Euroopa veebisisu kontrollimise pingutused jätkusid. 2016. aastal võttis EK vastu internetis leviva vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendi (Code of Conduct on Countering Illegal Hate Speech Online) ning 2018. aastal desinformatsioonivastase tegevusjuhendi (Code of Practice on Disinformation). Mõlemad juhised olid EK ametnike sõnutsi platvormide jaoks vabatahtlikud. Samas teadsid platvormid, et millalgi tuleb neil EL tsensuurinõudeid nii ehk naa täitma asuda, sest vastasel juhul ähvardavad neid suured trahvid. Seega oli kõige valutum asuda nõudeid kohe täitma.
Facebook, Instagram, Tiktok ja X lubasidki rakendada vaenukõne tegevusjuhendit ning tsenseerida vaenukõnet, mis juhendis oli kaunikesti ähmaselt defineeritud. Mullu jaanuaris otsustas Euroopa Komisjon vaenukõne juhendi liita digiteenuste määrusega (DSA), mis on suurtele veebiplatvormidele kohustuslik. Seega on ka vaenukõne juhend nüüd pigem kohustuslik. Platvormid asusid järgima ka desinformatsioonivastast tegevusjuhendit, mis nõuab, et suured veebiplatvormid peavad vähendama desinfoks peetava teabe nähtavust ja levikut. 2022. aastast lisandus tegevusjuhisesse platvormide kohustus osaleda töörühmades, kus veebiplatvormid, kodanikuühiskonna organisatsioonid (CSO) ja Euroopa Komisjoni asutused arutasid, kuidas nn desinformatsiooni tsenseerida. Töörühma koosolekutel survestas EK platvorme muutma sisu modereerimise reegleid ja rakendama sisu tsenseerimise lisameetmeid. Käsitleti ka faktikontrolli, valimisi ja konservatiivsete uudistekanalite demonetiseerimist ning „konsensus” saavutati EK tugeva surve all.
Liikmesriigid asusid usinalt tsensuuriseaduseid kehtestama
Ligikaudu samal ajal asusid EL liikmesriigid kehtestama oma tsensuuriseaduseid. Neist üks esimesi oli Saksamaa 2017. aasta võrguseadus (Network Enforcement Act, NetzDG). See kohustab sotsiaalmeediaplatvorme kaebuse korral hindama sisu seaduslikkust Saksamaa kriminaalõiguse 18 sätte alusel. Viimaste seas on aga kriitikute hinnangul kaunikesti drakoonilised sätted, mis kriminaliseerivad tavalise poliitilise kõne kui vihakõne (vt nt siit, siit, siit, siit, siit ja siit). Seadus sunnib plavorme 24 tunniga eemaldama ebaseaduslikuks peetavat sisu ja tekitab sageli ülemäärase blokeerimise riski ehk platvormid eemaldavad agaralt igasugust sisu, sh seaduslikku, et vältida kopsakaid trahve. Facebooki sõnutsi on Saksamaa NetzDG loonud režiimi, kus kahtluse korral tuleb pigem kustutada, pöörates vastupidiseks senise Lääne tava, et eeldatavasti on kõne seaduslik.
Pärast seaduse vastuvõtmist otsustasid Saksa kohtud peagi, et NetzDG alusel peaks nn ebaseaduslik sisu eemaldatama kogu maailmas, sest VPN abil oleks keelatud sisu sakslastel ikkagi võimalik näha. USA õiguskomisjon leiab, et just sellest Saksa ideest läks lendu EL kampaania tsenseerida veebisisu kogu maailmas.
Digiteenuste määrus kui Euroopa Komisjoni tsensuurireeglite kulminatsioon
USA õiguskomisjoni järgi käsitles EK vaenukõne ja desinformatsioonivastast tegevusjuhendit lihtsalt digiteenuste määruse eelkäijatena, karmistas neid aeg-ajalt ja püüdis tasa-targu kohustuslikuks sättida. Näiteks 2020. aasta agressiivsema desinformatsioonivastase tegevusjuhendi eesmärk oli „toetada vaktsiinistrateegiat tõhusa võitlusega desinformatsiooni vastu”, sest EK-l oli vaja tsenseerida COVID-19-vaktsiinidega seotud poliitika kriitikat. Igal juhul ei kavatsenud Euroopa Komisjon oodata digiteenuse määruse valmimist, vaid rõhutas, et platvormidega on selge kokkulepe ja nood on lubanud jätkata tsensuurimeetmetega.
2022. aasta aprillis jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament lõpuks digiteenuste määruse asjus kokkuleppele. Selleks ajaks oli Komisjon juba avalikult teatanud, et desinformatsioonivastane tegevusjuhend on põhimõtteliselt kohustuslik ning kirjutas juunis, et „digiteenuste määrus toetab desinformatsioonivastast tegevusjuhendit, mis tähendab, et ettevõtted, kes seda ei järgi, võivad saada trahvi kuni 6% käibest kogu maailmas”.
EK-s pikisilmi oodatud kurikuulus digiteenuste määrus (DSA) valmis 2022. aastal ja jõustus 2023. aastal. Seda dokumenti nimetas USA esindajatekoja õiguskomisjon ulatuslikuks tsensuuriseaduseks juba mullu suvel avaldatud vahearuandes. Nüüdses aruandes lisab õiguskomisjon tõendeid ja tõdeb, et DSA oli Euroopa Komisjoni kümme aastat kestnud pingutuste kulminatsioon. Määrus andis võimudele lõpuks ometi seaduse, mis määras siduvad tsensuurikohustused, et vaigistada vastaste veebidiskussioone nii Euroopas kui ka mujal ning andis võimaluse kontrollida veebis levivat infot.
Euroopa Komisjon survestab tsenseerima kogu maailmas
USA õiguskomisjon tõdeb, et EK põhieesmärk on aastaid olnud veebiplatvormide sisu modereerimise reeglid. Just sisureeglid on need, mis määravad platvormidel lubatud/keelatud sisu ja mõlema leviku. Platvormide sisureeglid piiritlevad avaliku ruumi diskursust ja on seega võimude jaoks olulised survestamiskohad. Eriti kui arvestada, et sisukontroll on nüüdseks paljuski tehisaru jm automaatsete vahendite “kätes” ning inimeste roll aina kasinam.
Enamik suuri sotsiaalmeediaplatvorme on aga USA ettevõtted. Need kohaldavad kogu maailmas ühtseid sisu modereerimise reegleid (vt näiteid siit, siit, siit, siit). USA õiguskomisjon leiab, et kogu maailmas ühtsed sisureeglid on mõistlikud, sest kui igas riigis kehtiks eraldi reeglid, peaksid platvormid teadma iga kasutaja täpset asukohta ja sellega kaasneks arvestatav lekke- ja privaatsuse oht. Ühtlasi annab kasutajate täpne asukoht võimudele lisahoovad, et kahtlustatavaid jälgida. Pealegi on kasutajatel võimalik asukohta varjata virtuaalse eravõrguga (VPN) ega oleks seetõttu efektiivne lahendus. Ka kaasneks platvormidele märkimisväärsed kulud. Seetõttu leiab USA õiguskomisjon, et Euroopa nõue kohendada sisureegleid mõjutab ka USA kasutajate sisu ning see on juba otsene oht Ameerika Ühendriikide sõnavabadusele.
Kui EK 2022. aastal DSA vastu võttis, suurenes surve platvormidele veelgi ja sellest peale on EK hoiatustega kaasnenud trahviähvardus kuni 6% platvormi käibest kogu maailmas. Määrus nõuab, et platvormid tuvastaks süsteemseid riske, sh eksitav või petlik sisu; desinformatsioon; mistahes tegelikud või ennustatavad negatiivsed mõjud kodanikuühiskonnale ja valimistele ning vihkamine. Kusjuures süsteemse riski alla võib kuuluda ka teave, mis ei ole ebaseaduslik. Leitud riske peavad platvormid leevendama ehk teisisõnu modereerima sisu, mida Euroopa reguleerivad asutused peavad eksitavaks, petlikuks või vihkavaks. Selleks peavad platvormid pidevalt kontrollima ja muutma sisu modereerimise reegleid.
Nüüdseks on EK teinud ka esimese trahvi DSA alusel – mullu detsembris tabas 120 miljoni euro suurune karistus sotsiaalmeediaplatvormi X. Viimast peab USA kongressi õiguskomisjon kõige ehedamaks kättemaksu näiteks, sest X kaitses sõnavabadust kogu maailmas. Igal juhul tõdeb USA õiguskomisjon, et platvormidel ei ole kunagi olnud ega ole praegugi mingit muud valikut, kui muuta sisu modereerimise eeskirju ja tsenseerida sõnu kogu maailmas.
Euroopa Komisjoni kõige julmem tsensuurikampaania algas koroonapandeemiaga
USA esindajatekoja õiguskomisjon kirjeldab, et üks karmimaid tsensuurikampaaniaid kaasnes koroonapandeemiga. Siis püüdis EK tsenseerida sõnavõtte, mis kahtlesid nakkuse leviku ja vaktsineerimise valitsevas pajatuses. Toonaseid tsensuuri- ja tühistamisjuhtumeid, aga ka nii mõnegi platvormi ülestunnistusi, oleme korduvalt käsitlenud ka Vabaduste portaalis, nt siin, siin, siin, siin, siin, siin, siin, siin, siin. USA esindajatekoja õiguskomisjon kinnitabki nüüd, et EK sundis juba 2020. aasta kevadel platvorme muutma COVID-19 sisureegleid, et vaigistada neid, kes polnud nõus võimude heaks kiidetud arvamustega. Kuigi pandeemia oli alles alanud, käis EK juba platvormidele peale ning peagi survestas EK platvorme juba avalikult. EK president Ursula von der Leyen käivitas 2020. aasta juunis „COVID-19 desinformatsiooni seireprogrammi”, mis nõudis liitunud platvormidelt kord kuus aruannet, kuidas ja kui palju on platvorm eemaldanud teavet, mida EK pidas valeks, ning kuidas ja kui palju on platvorm edendanud nn autoriteetset sisu ehk seda, mille võimud heaks olid kiitnud.
Säärast aruandekohustust peab USA esindajatekoja õiguskomisjon põhimõtteliselt tsensuurinõudeks. Kusjuures need platvormid, mis ei eemaldanud sisu piisavalt, valiti regulatiivse kättemaksu ohvriks. Samas kirjeldas õiguskomisjon, et kui tavaliselt on Euroopa ettevõtted kaitstud Komisjoni kõige karmimate meetmete eest, siis koroonapandeemia ajal said nemadki survet tunda. Näiteks 2020. aastal kutsus Komisjon vaibale isegi sisuplatformi Spotify, et arutada desinformatsiooni vastu kohaldatud meetmeid ja DSA-d.
Mõistetavalt oli EK pandeemiaaja surve algus keskendunud COVID-19-viirusele. Kuid 2020. aasta oktoobris tabas platvorme juba ka koroonavaktsiinidega seotud surve. EK ootas, et platvormid muudaksid koroonavaktsiinide sisu reegleid enne, kui ükski vaktsiin üldse turule jõuab. Näiteks ilmneb TikToki sisedokumentidest EK-le antud lubadus jälgida vaktsineerimise satiiri, et otsustada lisatsensuuri vajaduse üle. USA õiguskomisjon tõmbab siin paralleeli USA-ga, kus Bideni-Harrise administratsioon survestas edukalt Metat eemaldama COVID-19 vaktsineerimise huumorit ja satiiri ja teostast laiemalt üsna sarnast ulatuslikku tsensuurikampaaniat kogu sotsiaalmeedias.
Pärast koroonavaktsiinide turule jõudmist keskenduski EK vaktsiinide “valeinfole”. Paltvormid pidid aru andma rakendatud meetmete kohta, millega võitlesid vaktsiinide desinformatsiooni ja valeinfoga. Seejärel on EK desinformatsiooni seireprogrammi pidevalt pikendanud ja kohustanud platvorme veelgi enam koroonavaktsiinide desinformatsiooni eemaldama. EK seadis ka valeinformatsiooni usaldusväärseks allikaks vasakpoolse globaalse desinformatsiooni indeksi (Global Disinformation Index, GDI) ehk platvormidel lasus kohustus sõnu tsenseerida koostöös vasakpoolsete organisatsioonidega.
Suurem osa maailmast oli 2021. aasta lõpuks koroonapandeemiast üle saanud. EK aga ei olnud veel kuidagi valmis kontrollimeetmetest loobuma, vaid uuendas taas kord desinformatsiooni seireprogrammi ja kehtestas platvormidele uued aruandekohustused. Seekord lisas EK sihtmärkide hulka nn vastaste elatusvahendid, nõudes, et platvormid demonetiseeriks vaktsiinidega seotud “desinformatsiooni” levitajaid. Karm saatus tabas seejärel kõiki neid, kes kritiseerisid valitsust või valitsevaid „autoriteetseid” käsitlusi pandeemia kohta, kuigi paljud neist olid selleks ajaks juba valeks osutunud, nt vaktsineeritute nakatumismäär (vt ka siit, siit).
Euroopa Komisjon sekkub EL liikmesriikide valimistesse
USA õiguskomisjon leiab, et Euroopa Komisjon on püüdnud mõjutada EL liikmesriikide valimisi, kontrollides valimiste ajal poliitilist sõnavõttu. Selleks peetakse enne valimisi regulaarseid koosolekuid riigiametite, vasakpoolsete mittetulundusühingute ja platvormidega.
Mullu avaldas EK DSA valimissuunised (DSA Election Guidelines), mis paneb platvorme enne Euroopas peetavaid valimisi rakendama lisatsensuuri. Näiteks peavad platvormid täiustama ja ajakohastama poliitikat, tavasid ja algoritme ning järgima nn parimaid tavasid, mis on desinformatsiooni ja vihakõne juhises ning EUIF dokumentides. Platvormid peavad vähendama nn desinformatsiooni nähtavust, ulatust ja mõju ning märgistama postitused, mida valitsuse heakskiidetud faktikontrolörid on desinformatsiooniks nimetanud. Veel peavad platvormid leidma viise, kuidas ennetavalt suurendada vastupanuvõimet võimalikule desinformatsioonile ning peatama soolise desinformatsiooni. Needki suunised on väidetavalt vabatahtlikud, aga suletud uste taga on EK väidetavasti platvormidele vastupidise selgeks teinud.
DSA jõustumisest peale 2023. aastal on EK avaldanud platvormidele survet tsenseerida sisu enne Slovakkia, Madalmaade, Prantsusmaa, Moldova, Rumeenia ja Iirimaa valimisi ning enne 2024. aasta europarlamendi valimisi.
Euroopa Komisjon püüab tsenseerida ka USA-s USA kohta avaldatud sisu
USA õiguskomisjon leiab, et kuigi piisava kahju USA sõnavabadusele on Euroopa põhjustanud juba ainuüksi üldiste sisu modereerimisreeglite nõuetega, siis sellega Komisjon pole piirdunud. Nimelt olevat EK püüdnud tsenseerida ka USA-s avaldatud sisu. Seegi tava sai alguse koroonapandeemia ajal, mil EK nõudis 2021. aasta novembris teavet, kuidas kavatsevad platvormid USA vaktsineerimiskampaaniate desinformatsiooniga võidelda. Näiteks uuris EK, kuidas TikTok võitleb “desinformatsiooniga laste COVID-19 vaktsineerimiskampaanias, mis peagi USA-s algab” ja kuidas plaanib eemaldada teatud väited COVID-19 vaktsiini tõhususe kohta lastel.
Vaevu aasta hiljem survestas EK platvorme eemaldama Ameerika dokumentaalfilmi vaktsiinidest, nõudes YouTube’ilt, Twitterilt ja TikTokilt kirjalikku vastust, miks filmi pole eemaldatud. Kusjuures YouTube oli EK-le kiiresti vastanud, et on filmi pärast EK nõuet eemaldanud. Teisisõnu kohtles EK USA-s peetavad vaktsiinidebatti kui midagi, millele kohalduvad Euroopa regulatsioonid.
Peale vaktsiinitsensuuri ja Euroopa riikide valimiste on EK püüdnud sekkuda ka USA presidendivalimistesse, eriti 2024. aastal. Kõige kurikuulsam juhtum, mida oleme ka Vabaduste portaalis käsitlenud, on EL tollase siseturuvoliniku Thierry Breton 2024. aasta augusti kiri sotsiaalmeediaplatvormi X omanikule Elon Muskile. Selles ähvardas Breton X-i DSA meetmetega, sest X plaanis otseülekandega intervjuud president Trumpiga. Bretoni sõnutsi ei pidavat EK kõhklema kasutamast mistahes vahendeid, et seda USA poliitilist sõnavõttu vaigistada. Hiljem püüdis EK Bretoni kirja nimetada nn vabakutsliseks tegevuseks ja et volinik tegutses omapäi. Samas olid mitmed EK ametnikud juba kuid enne Bretoni kirja survestanud tehnoloogiaettevõtete juhte, et saada teavet valimistega seotud sõnavõttude modereerimise kohta.
Euroopa Komisjon kasutab DSA-d relvana
Olles juba kümme aastat rakendanud tsensuuri, jätkab Euroopa Komisjon ka praegu sellega. Nüüdseks on Komisjon jõudnud ka esimese trahvini DSA alusel: sotsiaalmeediaplatvormile X jaburna kõlavate rikkumiste eest. Seejuures on EK USA ettevõtet trahvides rakendanud DSA-d väljaspool EL piire, vaatamata oma väidetele, et DSA kehtib ainult EL-s. Mh nõuab trahviotsus, et Ameerika ettevõte X peab andma Ameerika andmed teadlastele kogu maailmas ning taluma EK ähvardusi keelata X-i tegevus EL-s, kui see ei täida komisjoni tsensuurinõudeid (vt ka siit). Kuid trahviotsusega pole X-i “kuriteod” lõppenud. Vastupidi, kunagist uurimist on laiendatud, hõlmates nüüd peale X-i ka xAI tehisaru Grok. Ka muud platvormid on olnud või on jätkuvalt uurimise all, nt Facebook ja Instagram, TikTok (vt ka siit), Youtube, Snapchat, ning menetlusi muudkui lisandub, nt alles 17. veebruaril teatas EK Sheini uurimisest.
Sellega aga Euroopa Komisjoni ideed ei piirdu. USA õiguskomisjon juhib tähelepanu mitmele uuele algatusele, mis ähvardavad Euroopa sõnavabaduse kriisi veelgi süvendada. Kõige ulatuslikum neist on demokraatia kaitsekilp (European Democracy Shield), mida oleme põhjalikult käsitlenud siin ja millega EK loob vähemalt kaks uut tsensuurikeskust: Euroopa demokraatia kerksuskeskuse (European Center for Democratic Resilience) ja Euroopa faktikontrollijate võrgustiku (European Network of Fact-Checkers). Nende kaudu saavad võimud ja võimumeelsed mittetulundusühingud uusi vahendeid, et survestada platvorme sisu tsenseerima. Veel plaanib EK laiendada desinformatsioonivastast tegevusjuhendit ja lisada sellesse „kasutaja kontrollivahendite” nõuded. Need omakorda võivad lõpetada anonüümsuse internetis, sest kasutajad peavad looma isikustatud konto. Ühtlasi on kavas kogu Euroopale kohalduv, äärmiselt lai “vihkamise” definitsioon.
Lõpetuseks tõdeb USA õiguskomisjon, et EL digiteenuste määrus kujutab tõsist ohtu sõnavabadusele internetis ning EK meetmed ulatuvad kaugele väljapoole EL piire, rikkudes Ameerika (ja ka muude riikide) suveräänsust. Euroopa Komisjoni uued algatused kinnitavad, et Komisjon on endiselt tulihingeline tsenseerija ja soovib oma tsensuurimeetmeid eksportida igale poole maailmas.
Euroopa Liit ja “sõltumatud eksperdid” mõistid USA aruande kiiresti hukka
Euroopa Komisjon nimetas USA õiguskomisjoni aruannet puhtaks jamaks. Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier selgitas, et USA õiguskomisjoni süüdistused olevat täiesti põhjendamatud ja “me kõik teame seda”. „Sõnavabadus on Euroopas põhiõigus,” kinnitas Regnier, viidates Euroopa riikide auväärsetele kohtadele globaalsetes sõnavabaduse indeksites, kuid kus Euroopa kõrgetes tulemustes on alust kõhelda, kui vaadata arvukaid tegelikke näiteid ja karistusi sõnade eest (vt tsensuurinäiteid siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit).
Veel kiitis Regnier, et ainuüksi mullu esimese poolaastaga on Meta teinud EL-s muljetavaldavad 24,5 miljonit sisu modereerimise otsust, aga neist peaaegu 30% tühistati. Ehk kuue kuu kohta tunnistati lõpuks karistatutest n-ö õigeks vaid u 7 miljonit sisuüksust, aga 70% ehk u 17 miljonit sisuüksust määrati kuritegelikuks. „Ja see oli võimalik ainult tänu DSA-le. See ei ole tsensuur, see on vastupidi,” rõõmustas Regnier. Regnier selgitas vastuväitena poliitiliste häälte vaigistamise kohta, et veebiplatvormid võivad algoritmidega valimisi küll mõjutada, aga kindlasti mitte Euroopas, kus “me seisame vabade ja õiglaste valimiste eest.” Tuleb küll tõdeda, et pressiesindajal on märkamata jäänud näiteks Rumeenia näide, mida tõi esile ka USA õiguskomisjon.
“Sõltumatud” eksperdid on samuti kiiresti kritiseerinud ja rõhutanud, et dokument kannab USA poliitilist agendat ja moonutab DSA tegelikku sisu. Amsterdami ülikooli teadlaste sõnutsi on DSA eesmärk modereerida ja blokeerida ebaseaduslikku veebisisu, kuid see ei tegele poliitilise ideoloogiaga. „DSA eesmärk on kehtestada „ühtlased reeglid, et luua turvaline, prognoositav ja usaldusväärne veebikeskkond, mis soodustab uuenduslikkust ja kus põhiõigused, sealhulgas tarbijakaitse, on tõhusalt kaitstud,” ütles õigusteaduse ja digitehnoloogia professor Natali Helberger. Pealegi polevat digiteenuste määruses ühtki viidet, et modereerida tuleb konservatiivseid, populistlikke või parempoolseid vaateid, vaid ainuüksi „ebaseaduslikku sisu”. Viimane on põhimõtteliselt mistahes diskrimineeriv sisu, mis on vastuolus riikliku õigusega, nt rassism ja homofoobia. Samuti pidavat DSA tagama, et algoritmid ja süsteemid ei avalda negatiivset mõju kodanikuühiskonna diskussioonile, valimistele ja avalikule julgeolekule.
Helberger kordas EK väiteid, et DSA ei ole suunatud ameeriklastele, vaid see kaitseb üksnes eurooplaste põhiõigusi. „Samuti ei ole see suunatud konkreetselt USA ettevõtetele, vaid kõikidele ettevõtetele, sealhulgas Euroopa ja mitte-Euroopa ettevõtetele, kes pakuvad ja müüvad teenuseid eurooplastele – jättes USA ettevõtetele täieliku vabaduse mitte pakkuda teenuseid Euroopa turul, kui nad otsustavad, et ei soovi alluda selle piirkonna eeskirjadele,” põhjendas Helberger.
Tehisaru ja ühiskonna professor Claes de Vreese sõnutsi on platvormid tõepoolest järginud EL reegleid ja kohaldavad neid kogu maailmas. See aga olevat platvormide endi valik, sest alati olevat võimalus pakkuda eri turgudel eri teenuseid. „[Esindajatekoja õiguskomisjon] tõlgendab seda argumendina, mis piirab ameeriklaste sõnavabadust,” lisas de Vreese. „Kuid tegelikult võivad platvormid nagu Meta ja X teha, mida tahavad; nad otsustavad EL määrusi USA-s kohaldada.”
Lõpetuseks leiavad need ekspertid, et kogu aruanne on osa järjepidevast USA kampaaniast, mille eesmärk on tõlgendada DSA-d tsensuurina, aga see lihtsalt ei olevat tõsi.
